Oktoobrikuus alustasime riiete kogumist, et saata need Ukrainasse Berdicheva linna juutidele.
Õige pea selgus, et ükski transpordiorganisatsioon et soovi viia humanitaarabi Ukrainasse.
Põhjus selles, et humanitaarabiga tehakse Ukrainas palju äri ja kauba üle piiri saamise otsustab tollimaakler piiril. Kaubakoorem võidakse läbi lasta, kuid ka arestida või isegi konfiskeerida.
Nii siis langes Ukrainasse riiete saatmine ära.

Novembris olid suured tulekahjud Iisraelis, kodu kaotas pea 75 tuhat inimest. Võtsime ühendust Iisraeli organisatsiooniga ja küsisime, kas nemad sooviksid riideabi. Vastus oli jaatav.
Saatsime info Eesti kristlastest sõpradele, et kogume riideid Iisraeli juutide jaoks. Hanna-Kerli Metsala rääkis riidekogumise kampaaniast Pereraadios.
Riideid hakati koguma pea igas linnas ja need saadeti Tallinna, kus meil on merekonteiner-ladu.
Riiete sorteerimiseks ja pakkimiseks vajasime lisaruumi. Appi tuli meile ettevõtja Urmo, kes rentis ehitussoojaku ja selle tarbeks generaatori, et soojakus oleks elekter ja tuba soe. See oli suur lisakulu, mitu tuhat eurot.

Tallinnas võttis riideid vastu Sander Kukk ja korraldas kogu riiete sorteerimise. Ta leidis inimesed,kes said appi tulla sorteerima ja pakkima.Vaja oli viissada banaanikasti. Kogu riidekaup sorteeriti,markeeriti ja pakiti banaani kastidesse. Kui kõik riided olid sorteeritud ja pakitud, siis oli vaja kõik kastid ka kaaluda.
Selleks tõstsime iga viimase kui kasti konteinerist välja ja kaalusime úkshaaval üle, et arvutada üldkaalu.
Kui kogu riidekaup sorteeritud ja kaalutud, saime alustada tollipaberite tegemist.
See võttis päris palju aega, pea poolteist kuud. Veebruari alguseks said  tollipaberid korda ja 7. veebruaril toodi meile merekonteiner. Tublid mehed laadisid meie laost banaanikastid merekonteinerisse, mis liikus tollilattu. 13. veebruaril läheb merekonteiner laeva ja Iisraeli poole teele. Saadetis peaks olema 6. märtsil Iisraelis.
See, et me saime kogutud väga lühikese aja jooksul nii palju riideid, oli suur Jumala ime. Kiitus Jumalale !

Tahan rääkida veel kahest suurest imest selle riidekogumisega seoses.

Üks: rahaime.

Algul, kui alles plaanisime riideid saatma hakata, tegin eeltööd, palju see üldse maksma läheb. Iisraeli poole esindaja ütles, et nemad on nõus korraldama transpordi ja tollipaberid 5300 euro eest. Mõtlesin, et kui see on Jumala tahe ja plaan, siis tuleb see raha ka esile. Avasime eraldi pangaarve Iisraeli toetuse jaoks ja alustasime rahade tuleku eest palvet.
Mingil hetkel tundsin oma sees, et midagi on valesti – saatmise summa ei peaks nii suur olema. Hakkasin otsima ka organisatsioone, kes ka Eestist saadaksid humanitaarabi Iisraeli. Sõelale jäi kaks firmat. Nende umbkaudne hind oli 1600-1700 eurot. Palvetasime edasi. Annetajaid ei olnud väga palju. Raha tuli sisse 10 euro viisi, väga harva andis mõni inimene 50 eurot. Aasta lõpuks oli sisse tulnud 750 eurot ja siis tuli vaikus, rohkem raha ei laekunud. Pärast aastavahetust pöördus minu poole Pärnu mees Raul ja küsis, et palju raha puudu on? Ütlesin, et pool raha on puudu. Siis hakkas Raul FB-s meie reklaami levitama ja taas tuli 250 eurot sisse. Taas tuli vaikus ja näis, et enam raha kuskilt ei tule. Kui asi näis lootusetu, kirjutasin abipalve kahele Eesti kristlikule ärimehele.
Üks neist andis sada eurot, teine 25 eurot, aga raha oli ikka puudu ja päris palju. Ootamatult andis veel üks inimene 50 ja kaks inimest 10 eurot. Siis kogesin oma sees, et “õli” ehk rahavool lõppes. Nüüd oli meil 1200 eurot, vaja aga oli 1600 -1700.
Küsisin mõttes Jumalalt, et mis toimub? Meil on 1200 eurot, vaja oleks veel 400-500. Kogesin vaikust ja rahu. Päev hiljem tegi üks transpordifirma uue pakkumise. Nende uus hind oli 1200 eurot. Jesssssss!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Au Jumalale. Raha tuli sisse täpselt sendipealt.

Nüüd räägin teisest imest ja see puudutab Sander Kukke.

Sander oli suur abi, õigemini võtmeisik kogu selle riideabi kokku panemisel. Tema võttis vastu kõik riided, otsis sajad banaanikastid, tõi kohale, leidis inimesed sorteerima, ladustas, sildistas, kaalus riided, toimetas kõik tollipaberid, tõstis kõik banaanikastid merekonteinerisse ja saatis Iisraeli.

Sander ise on ärimees, kes müüb väga hea hinnaga auto varuosi. Sel hetkel, kui mina vajasin abi riideabi korraldamisel Tallinnast, otsustas Sander pühendada  rohkem aega selle riideabi kokku panemisele ja vähem oma autoärile. Kui aga Sander hakkas rohkem Jumala riigi tööd tegema, siis kuradile see ei meeldinud, tema hakkas Sandri ärikraane kinni keerama. Autovaruosaäril hakkas halvasti minema. Sander läks Jumala juurde ja küsis abi. Jumal ütles Sandrile, et Ta aitab teda. Läks mööda nädal, äril hakkas veelgi halvemini minema. Asjad läksid nii hulluks, et Sandril ei olnud enam bensiiniraha ega midagi muud. Nüüd mõtles ta, et on Jumala tööga üle võlli läinud, miski ei toimi. Aga Sander uskus, et Jumal on ustav ja aitab teda. Kui tekkinud olid juba väikesed võlad, toimus tema äris üleloomulik Jumala sekkumine. Kliendid hakkasid Sandrile helistama ja üleloomulikult palju auto varuosasid tahtma. Tellimusi tuli aknast ja uksest  ja kõik Sandri vajadused said külluslikult täidetud.
Jumal on ustav! Sander otsustas siiralt pühenduda Jumala teenimisele, teda katsuti läbi ja kurat üritas teda finantsiliselt põlvili suruda, aga Jumala ustavus oli suurem.

Tänan igat inimest, kes aitas pisemagi asjaga selle riideabi kokku panemisel. Kas siis riiete toomisel, sorteerimisel, tõlkimisel, tõstmisel, finantsilises toetamises, eestpalves jne
Lisan ka lingi, et näeksite, kuhu need riided lähevad. Te näete tänulikke inimesi, kes saavad omale eluks vajalikke riideid, et alustada uut elu Iisraelis. Kõik juudid ei ole rikkad.

http://www.israelrelief.org.il/