11. detsembril Türi Misjonikeskuses toimunud Iisraeli õhtu kandis peakirja: „Iisrael – Jumala ajatu rahvas“ ning selle juhatas sisse Neemo Raasik.  Järgnevalt anname edasi lühikokkuvõtte sõnavõttudest.

 

Türi Misjonikeskuse pastor Neemo Raasik tervitas külalisi Ruti raamatu looga, mis leidis aset raskel taganemiseajal Iisraelis, kui juudi rahvas pidi nälja tõttu ära minema maalt, mille Jumal oli neile andnud. Eemale, Moabi väljadele, rändas ka perekond kahe pojaga, kes mõlemad võtsid endale uuest paigast naised. Mõnda aega elati rahulikult. Siis aga suri pereisa, seejärel pojad. Mahajäänud naiste olukord oli lootusetu: elati meeste valitsetud maailmas, kus leskedel ei olnud võimalik end toita ega kuidagi hakkama saada. Vanaperenaine, Naomi, otsustas minna tagasi koju kuulduse tõttu, et Jumal on andnud leiba Iisraelis. Tema miniad, Rutt ja Orpa, tulid talle järele. Naomi keelas neid, sest kui naised läheksid tagasi isakoju, saaksid nad uuesti abielluda, temaga aga polnuks neil lootust. Üks miniatest, Orpa, loobuski, aga Rutt jäi ämmaga, öeldes kuus hämmastavat tõotust: “Kuhu suunda sina lähed, sinna lähen mina. Kuhu sina jääd elama, sinna jään mina. Sinu rahvas on minu rahvas. Sinu Jumal on minu Jumal. Kus sured sina, seal suren ka mina.
Kuhu sind maetakse, sinna maetagu ka mind.” “Näen siin ühte võrdumit, pilti: Rutt on justkui pöördunud paganrahvas. Kõigi nende kuue väitega pöördus ta ära oma ebajumalatest. Kogudus on otsekui Rutt, kes on öelnud juudi rahvale: sinu Jumal on meie Jumal – aga see on ka kõik, muud punktid on kõrvale jäetud, kogudus ei ole seisnud juudi rahva eest. Ent kõik Ruti tõotused on Jumala kutse kogudusele. Kui me oleme võtnud juudi rahva Jumala, peame võtma ka rahva ja seisma nagu Rutt Iisraeli kõrval – toetama neid, palvetama nende eest,” ütles Neemo Raasik.

Ühendatud Jumala rahvas

Soome luteri kiriku pastor Petri Kauhanen soovis kõigle ilusat lähenevat valgusepüha hanukat ning rõõmsat juubeliaastat, kus Jumal ühendab oma rahva ja valab sellele oma Püha Vaimu. Eelkõneleja sõnumile viidates mainis Kauhanen, et pöördunud paganal Rutil oli au liituda abielu kaudu kuningas Taaveti sugupuusse ning saada Messia esiemaks. Kauhanen tsiteeris ka Sakarja 8:23: “Nõnda ütleb vägede Jehoova, neil päeval sünnib, et kümme meest igakeelsete paganate hulgast haaravad kinni Juuda mehe hõlmast ja ütlevad: “Me tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega“ ja Jeremija 31:36: “Kui need korrad nihkuksid mu palge eest, ütleb Issand, siis lakkaks ka Iisraeli sugu alatiseks olemast rahvas mu palge ees. Nõnda ütleb Jehoova: kui peaks saama mõõta taevaid ülal ja uurida maa aluseid all, siis hülgaksin ka mina kogu Iisraeli soo kõige selle pärast, mis nad on teinud (kontekst vastupidine: Jumal ei tee seda, toim)“, ütleb Issand. “Näeme oma silmade all piiblis kirjutatud sõnade tõeks saamist“, ütles Kauhanen. „Jumal kutsub oma rahvast, nii juute kui paganrahvaid.“
Kauhanen tuletas meelde, kuidas apillis 1948 sündis Medinat Yisrael*, täide läinud prohvetisõna, märgiks rahvastele, et Jumal ei ole unustanud omi, ning rääkis kahest erinevast õlipuuoksast Pauluse kirja 11. peatükis: tõelisest ja metsikust, mille Jumal aegade lõpul üheks liidab. Meid on poogitud metsikute okstena väärisõlipuu külge. Jumal on võtnud meid oma lasteks. Juudi- ja pagankogudus saab olema üks puu, üks pere, ning see juba sünnib kõikjal maailmas.
“Messia kuningriik on juba usu läbi sinu südames, Tema Vaimu läbi Tema rahva keskel. Me kogeme, tunneme selle lõhna, sest Jumal on valamas oma vaimu rahvastele. Ta tahab meid valgustada, kirgastada, puhastada oma püha rahvast kui pruuti, kel pole kortsu ega plekki. Prohvet Malakia sõnul tuleb ka aeg, kui Jumal pöörab isade südamed laste ja laste südamed isade poole, tuues lepituse sugupõlvede vahele,” ütles ta. „Meie (Jumala) pere on suur ja lai, siia kuulub õdesid vendi paljudest rahvastest, kes võtavad kinni „Juuda mehe hõlmast“. Ent nagu Ruti raamatus, peame vaatama, kelle poolt olla, et mitte seista Iisraeli Püha vastu, kui maailm on hülgamas Iisraeli nähtaval viisil. /-/ Kõik, mida me oleme Tema kaudu saanud, on õnnistus rahvastele, sh Eestile ja Soomele. Nii meie kultuur kui seadused rajanevad piibli tõdedel. Õigupoolest on kõik, mis meil on, Temalt pärit. On äärmiselt kurb, kui rahvad ütlevad, et ei vaja Elavat Jumalat ja saavad ise hakkama. Samas – mingu maailm mis suunas tahes, tulgu kui tahes suur pimedus – vahel tundub, kas üldse valgust on, kõik on segaduses, ka suured rahvad ja nende juhid, sageli ka kogudused –, Jumala sõna püsib, Tema valgus ja tuli põleb. Tema ei jäta oma sõnu ega riku oma lepingut,“ ütles Kauhanen.

Eestpalve

Õpetaja Marika Eller kutsus inimesi üles palvetama Iisraeli pärast. “Me teame, et kogu see rahvas on Jumala poolt kutsutud, ja selle kutsumise täitmine ei ole lihtne. Samuti teame, et Iisraelil on palju vaenlasi ning nad on pidevas sõjas, ka vaimses plaanis. See, kuidas Iisraelil läheb, sõltub osalt nende sõnakuulmisest. Need on aspektid, kus saame neile palves toeks olla. Prohvet Jesaja ütleb: “Siioni pärast ma vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik!”
Nende sugu saab tuntuks paganate juures ja nende järglaskond rahvaste keskel. Kõik, kes neid näevad, tunnevad ära, et nemad on Isand õnnistatud sugu.” Marika Eller ütles, et kuigi oleme sellest õnnistusest paljut näinud, pole see veel kõik. „Saame palvetada, et need oksad, kes on ära murtud, saaksid õlipuu külge tagasi liidetud, sest Paulus ütleb, et kui nemad saavad tagasi pandud, siis saab see olema nagu surnust elluärkamine.“

Prohvetlik teenistus Iisraeli heaks

Üliõpilane Hanna-Kerli Metsala ütles, et paljust Iisraeliga seonduvast arusaamine on küllalt  keeruline ka kristlaste jaoks, ehkki piiblit lugedes ei jää sõna „Iisrael“ kellelegi märkamatuks. “See (meie teenistus, töö juutide heaks, toim) ei ole midagi, mis oleks loogiline või mida saaks ise võtta – see on üleloomulik protsess, mis tuleb Pühast Vaimust ja Jumala armastusest oma rahva vastu. Et see toimuks õigel viisil, peame ütlema “jah” Pühale Vaimule.” Hanna-Kerli Metsala jutustas prohvetlikust kogemusest, mis teda Iisraeli Jumalale lähemale tõi. „Sarajevo hostelisse, kuhu ma sõpradega reisile olin sõitnud, sisenes 50aastane vanem meesterahvas. Ehkki ma teda ei tundnud, haaras mind seletamatu kaastunne, mis võis olla Jumala kutse eestpalveks. Läksin üksi oma tuppa, palvetasin: “Isa, mis asi see on, kas sa tahaksid sellele mehele midagi öelda?” Ja Jumal andis mulle kirjakoha 1. Moosese raamatust, kus Jaakob põgeneb oma venna Eesavi eest ja on teel Laabani juurde. Ta magab kõrbes, kivid pea all padjaks. Isand ütles mulle, see mees on nagu Jaakob. Ta põgeneb millegi eest oma elus ega tea, kuhu minna. „Ütle talle,“ ütles Jumal, „et ma päästan ta. Ma tean, kes ta on, kus ta on, ja kus ta kodu on.“ Nii ma läksin siis järgmisel hommikul selle meesterahva juurde ja küsisin, kas ta on nõus minuga kohvi jooma. Ta oli meelsasti päri, ja ma rääkisin talle kogu loo – et olen kristlane, et teenin Elavat Jumalat, et eelmisel õhtul tema pärast palvetades tuli mulle südamesse sõnum – kas ta tahaks seda kuulda. Ta oli nõus, noogutas kogu sõnumi vältel, ja jäi lõpuks hästi tõsiseks. Ta ütles, et on juut. Neli aastat tagasi olid surnud tema mõlemad vanemad. See oli tema jaoks selline raputus ja lein, et ta oli lihtsalt neli aastat reisinud, suutmata targemat ette võtta.“ Hanna-Kerli tunnistas, kui väga teda liigutas armastus, mida Jumal selle mehe vastu näis tundvat ning kuidas ta Jumalat palus: „See oli nii suur au, et ma sain teenida inimest Sinu rahvast, kas ma, palun, saaksin seda veel teha?“, ning mis seejärel juhtus. Hannale avanesid uksed õppida Tel-Avivi ülikoolis, samuti teenida lühikest aega vabatahtlikuna sõjaväes tankiraadiote kokkupanijana. Üleloomulikku võimalusi juutidele tunnistada on ette tulnud – ja kindlasti tuleb ka edaspidi -, veel. „Õige viis jõuda Iisraeli juurde on teenida Iisraeli Jumalat, armastada meie vendi. Piltlikult: kristlastena oleme astunud justkui pika Jumala-filmi lõpukaadritesse. Aga enne seda on pikk lugu, peaosalisteks paljud teised isikud – kas me ei tahaks õppida tundma tervet filmi?“ küsis Hanna-Kerli Metsala, tehes muuseas üleskutse osaleda Iisraeli vabatahtlikus sõjaväeprogrammis Sar El.

 

Põld

MTÜ Hea Isa juht Ants Opermann andis ülevaate neljast aastast juutide aitamise tööst Ukrainas ning põhimõtteliselt dilemmast, kas ja kui palju selle tööga käima kaasas evangeeliumi kuulutamine. „Pool aastat tagasi ütles Püha Vaim mulle, et peaksin igale juudile ka evangeeliumi kuulutama, vastupidiselt senisele arusaamale vaid nende kodumaale aitamisest,“ ütles ta. „Küsisin Jumalalt, kas see on tõesti nii?“ „Ants, kas sa tahad, et juudid lähevad ainult koju, Iisraeli, või tahad, et nad lähevad ka Taevasse?“ Järgnev otselülitus Ukraina linna Umanisse Skype teel – ühendus oli messiaanliku koguduse juhi Paveliga ja juudi kogukonna esinaisega – kinnitas, millist vilja on kandnud lihtne, praktiline abi juudi inimestele toidu, invatarvete, arstirohtude hankimise näol, samuti eestlaste ja Petri Kauhaneni osalus konverentsidel, inimeste eest palvetamisel ja abiaktsioonidel.
Abistatud väljendasid oma tänu ja kinnitasid, et palju lõikust on veel ees ning Ants Opermann omakorda sai julgustada inimesi, et iga Ukraina töösse antud euro on jõudnud õigesse kohta ning teinud, mis on Jumala südames.

Võlg

Mart Metsala tervitas kõiki, kellele Iisrael on oluline, öeldes, et Iisraeli võib armastada pimedalt, fanaatiliselt, aga ka selgetel põhjustel, mis tulenevad piiblist.
„Piibel ütleb Rooma kirjas, et kõik, mis meil on, on Iisraeli pärand. Jumal on hea meie kõikide vastu. Võtmekirjakoht on 1 Korintose 15, kus Paulus räägib kahest Aadamast, rassi alustajast. Esimene langes koos Eevaga, teine Aadam, kelle Jumal läkitas, on Kristus.
S 45: „…esimene inimene, Aadam, sai elavaks hingeks. Viimane Aadam, Jeesus, on saanud Vaimuks, kes elustab. Aga vaimne ihu ei ole esimene, vaid maine, selle järele on vaimne. Esimene inimene oli maast, muldne, teine inimene on (valitseja) taevast. Mäherdune on muldne, sellised on ka muldsed; ja mäherdune on taevane, säherdused on ka taevased. Ja otse nõnda, nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka taevast kuju.“
Tähelepanuväärne on, et esimene Aadam, inimene, kes ei olnud juut, sisaldab kõiki maailma rahvaid. Teine Aadam (NB! mitte Aabraham, vaid Jeesus, M.M.) on juut, kelles võetakse kokku kõik maailma rahvad. Meid on pookeoksana poogitud nende puu külge, mitte vastupidi. “
Algne kogudus Jeruusalemmas oli puhtalt juudi kogudus. Jumal pidi Peetrusele kolm korda kinnitama, et ka paganad saavad osa Pühast Vaimust, enne kui ta nõustus minema Rooma sõjaväeülema kotta, kes oli palvetades saanud nägemuse, et tema juurde tuleb keegi, kel on „eluandvad sõnad“.
„Nüüd ma tõesti mõistan,“ ütles Peetrus , „et Jumal ei tee vahet isikutel ega rahvustel, vaid kes iga rahva seast on jumalakartlik, see pälvib tema õnnistuse.“ Ja kui ta alles rääkis, langes Püha Vaim terve sõjaväeülema koja peale. Kõik olid hämmastunud ja ülistasid Jumalat, aga Peetrus pidi vastama pahastele apostlitele Jeruusalemmas, miks on ta läinud paganate juurde.
Täna oleme pendli teises otsas – paganatele raske selgeks teha, et juutidel võiks olla osa Jumala plaanidega. Kuid mis on Iisrael vaimses plaanis – see on inimene, juut, kel on Jumalaga liiduleping. Paulus defineerib selgemalt: see on inimene, uus loodu, kelle sees on Jumala Vaim, kelle süda on ümber lõigatud. Selle tunnuse järgi on aga Jumala rahvas igal pool. Jumala kuningriik on seespidi meie sees. Meie juur on paigas. Me oleme Iisraeli külge poogitud. Me oleme neile tänu võlgu.
90ndate algul, kui letid olid tühjad ning puudust oli palju (minu omagi abikaasa seisis 3 tundi õues järjekorras, et saaks poolteist liitrit piima lastele beebi-talongide eest, teistel polnud sedagi), tõi Lester Sumralli humanitaarorganisatsioon Feed the Hungry meile kaubalennukitäie toitu. Konserve, jahu, maisi, grillikastmeid, mõned meenutavad neid siiani, väites, et maitsesid need paremini kui praegu. Jagasime neid vajadustes inimestele. Esimene 10% laadungist – kõige värskemad, paremad ja ilusamad asjad – viisime juudi kogukonnale.
– Mis see on?
– Meile saadeti toiduabi. Tahtsime seda teile anda.
– Kas see on praak?
– Ei, kõige parem osa.
– Miks te selle meile toote?
– Sellepärast, et me oleme teile võlgu.
– Mida-a-a?
– Kõik, mis meil on, see on tegelikult teie oma. Me oleme teile tänu võlgu.
– Mis te selle eest tahate? Kas te tahate meile oma Jumalat kuulutada?
– Ei! Mitte midagi!
Keegi ei käskinud meil seda teha. Nemad on veel tänaseni nn laupäeva-, meie pühapäevarahvas, aga Jumal näeb meid ühena. Nagu eelkõneleja rääkis: Jumal võtab neid ja meid, ja moodustab meist ühe Oma rahva. Jumala rahvas on igavene rahvas.
Samas: Jeesus on uus Aadam, aga ei ütle lahti oma rahvuslikust (juudi) identiteedist. Ta ei taha, et ka sina seda teeks. Tal on vaja eestlasi Taeva kuningriiki. Kõiki. See kõik on kokku Jumala rahvas. Südame seisundi poolest oleme kõik juudid.
Kolm kirjakohta, mis kinnitavad Jumala ustavust oma rahvale
Hes 37:15: “Ja mulle tuli Jehoova sõna. Ta ütles, sina võta üks puutükk ja kirjuta sinna peale: Juuda ja temaga liitunud Iisraeli lapsed. Võta siis teine puutükk ja kirjuta selle peale: Joosep-Efraimi puutükk, ja temaga liitunud kogu Iisraeli sugu. Siis liida need üksteise külge üheks puutükiks, nõnda et need su käes moodustaksid terviku. Kui siis su rahva lapsed sulle räägivad, küsides: “Kas sa ei seletaks meile, mida need sul tähendavad?” siis vasta neile: nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, ma võtan Joosepi puu, mis on Efraimi käes, ja temaga liitunud suguharud, ja panen need ühte Juuda puuga ning teen neist ühe puu, et neist saaks mu käes tervik!“
Ja kui puutükid, mille peale on kirjutatud, on su käes nende silme ees, siis räägi neile: nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, ma võtan Iisraeli lapsed paganate seast, kuhu nad on läinud, ja kogun neid igalt poolt ning toon nad nende omale maale! Ja ma teen nad üheks rahvaks seal maal, Iisraeli mägedel, ja üks kuningas on neile kõigile kuningaks! Nad ei ole siis enam kaks rahvast ega jagune enam kaheks kuningriigiks! Nad ei rüveta endid enam oma ebajumalatega ja jäledustega ega oma mitmesuguste üleastumistega, vaid ma päästan nad kõigist nende asupaigust, kus nad on pattu teinud, ja puhastan nad. Ja nad on mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks! (See ei ole võimalik, kui nad ei sünni uuesti, M.M).
Ja mu sulane Taavet (Kristus, M.M) on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu kohtuseaduste järgi ja peavad mu seadlusi ning täidavad neid! Ja nad elavad maal, mille ma vandega andsin oma sulasele Jaakobile,kus teiele vanemad on elanud; nad elavad seal igavesti, nende lapsed ja nende lapselapsed, ja Taavet, mu sulane, on neile igavesti vürstiks! Ja ma teen nendega rahulepingu, mis jääb igaveseks lepinguks nendega, ja ma paigutan neid ning teen nad paljuks ja ma panen oma pühamu igavesti nende keskel! Ja mu eluase on nende juures: mina olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks! Paganad peavad tundma, et mina olen Jehoova, kes pühitseb Iisraeli, kui mu pühamu on igavesti nende keskel!“
Esiteks on see võimatu. Pühamu kohal on õudne moshee. Teiseks, kuidas saab juut pidada kõiki käske? Kas teate mõnd kristlast, kes kõiki Jumala korraldusi kindlalt peab? See ei ole kuigi lihtne. Et see sünniks, on vaja imet.
Hes 39:21 on peatsest juttu suurest sõjalisest kallaletungist Iisraelile. Lava on valmis – võime näha seda juba oma eluajal, ja üsna kiiresti. „Ja ma ilmutan oma au paganate keskel ja kõik paganad saavad näha minu kohut, mida ma mõistan, ja minu kätt, mille ma panin nende peale! (Mõelgem suurriikide liitsõjaväele, mis saab seal olema) Aga Iisraeli sugu saab tunda, et mina, Jehoova, olen nede Jumal, alates sellest päevast ja edaspidi!“
(„Sellest päevast“ märgib päeva, mil Iisraeli karistusaeg saab läbi! M.M.)Ja paganad saavad teada, et Iisraeli sugu on vangi läinud oma süü pärast, sellepärast et nad olid minu vastu truuduseta ja et mina peitsin nende eest oma palge ning andsin nad nende vaenlaste kätte, nõnda et nad kõik langesid mõõga läbi! Mina talitasin nendega nende rüvedust ja üleastumist mööda ja peitsin nende eest oma palge! Sellepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: nüüd pööran ma Jaakobi vangipõlve ja halastan kogu Iisraeli soo peale ning olen agar oma püha nime pärast! Ja nad peavad unustama oma teotuse ja kogu truudusetuse, mida nad on osutanud minu vastu, kui nad julgesti elavad omal maal ja ükski ei hirmuta neid!
(Kui rahvusvaheline liitarmee 100 000 mehega ja moodsa tehnikaga muutub pudruks, siis pärast seda ei taha keegi sinna minna.M.M.)
Kui ma toon nad tagasi rahvaste seast ja kogun neid nende vaenlaste maadest, siis ma ilmutan nende kaudu oma pühadust paljude paganate silme ees! (See tähendab imesid ja tunnustähti ka nende teel olles, M.M). Ja nad peavad tundma, et mina, Jehoova, olen nende Jumal, kes neid viis vangi paganate juurde, aga kes nad jälle kogub nende omale maale ega jäta enam ühtki neist sinna! Ma ei peida oma palet nende eest, sest ma valan oma Vaimu Iisraeli soo peale, ütleb Issand Jehoova. (Vaim ei tule enne meeleparandust M.M)
Jeremija 3:1. „On öeldud: vaata, kui mees saadab ära oma naise ja see läheb tema juurest minema ning saab teisele mehele: kas ta tuleb veel mehe juurde? Eks see maa roojastu väga? Sina oled teinud hooratööd paljude armatsejatega ja tahad pöörduda tagasi minu juurde! ütleb Jehoova. Tõsta oma silmad üles tallermaade poole ja vaata: kus ei ole sind magatatud? Neid oodates sa istusid teede ääres otsekui araablane kõrbes ning roojastasid maad oma hooruse ja pahategudega! Paljud armatsejad peatusid ja said sulle püüniseks: sulle jäi hooranaise laup, sa ei tundnud häbi! Eks sa hüüa nüüd mind: Mu isa! Sina oled mu noorpõlvesõber! Kas Ta igavesti peab viha või on sellepärast alati valvel? Vaata, nõnda sa räägid, ise aga teed usinasti kurja! Ja Jehoova ütles mulle kuningas Joosija päevil: Kas oled näinud, mida on teinud see taganeja Iisrael? Ta on käinud igal kõrgel mäel ja iga halja puu all ning on seal teinud hooratööd. Ja ma ütlesin siis, kui ta oli teinud kõike seda: Pöördu tagasi minu juurde! Aga ta ei pöördunud! Ja seda nägi tema truudusetu õde Juuda. Ja ta nägi, et ma saatsin ära taganeja Iisraeli ja andsin temale lahutuskirja (viide Iisraeli hävitamisele, M.M), sellepärast et ta oli abielu rikkunud.
Ometi ei kartnud tema truuduseta õde Juuda, vaid läks ka ise tegema hooratööd. Ja oma kergemeelse hooratööga rüvetas ta maa ning rikkus abielu kiviga ja puuga. Sellest hoolimata ei ole tema truuduseta õde Juuda pöördunud minu poole kõigest südamest, vaid on seda teinud teesklemisi, ütleb Issand.” Ja Issand ütles mulle: „Taganenud Iisrael on osutunud süütumaks kui truuduseta Juuda.
Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline,ütleb Issand,mina ei pea viha mitte igavesti. Aga tunne  (tunnista, et sa oled süüdi, M.M.) oma süüd, et sa oled üles astunud Issanda, oma Jumala vastu ja oled iga halja puu all ajanud oma põlved laiali võõrastele. Minu häält ei ole te mitte kuulnud, ütleb Issand. Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Issand, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: igast linnast ühe ja igast suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse! Ja ma annan teile karjaseid oma südame järgi, ja need karjatavad teid targasti ja taibukalt. Ja kui neil päevil saab teid sellel maal palju ja te olete viljakad, ütleb Issand, siis ei räägita enam Issanda seaduselaekast ega ole see meeleski, sellele ei mõelda, sellest ei tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam.  (Miks? Sest Püha Vaim on juba südames! M.M)
Sel ajal nimetatakse Jeruusalemma „Issanda aujärjeks” ja kõik rahvad kogunevad sinna, Issanda nime juurde Jeruusalemma; ja nad ei käi enam oma kurja südame kanguse järgi. Neil päevil läheb Juuda sugu Iisraeli soo juurde ja nad tulevad üheskoos põhjamaalt maale, mille mina olen andnud pärisosaks teie vanemaile. Ja ma mõtlesin: Küll tahaksin sind panna laste sekka ja anda sulle meeldiva maa, toredaist toredaima pärisosa rahvaste keskel. Ja ma mõtlesin: Sina hüüaksid mind isaks ega taganeks mu järelt.“
Jeremija 4. peatükk: „Kui sa, Iisrael, pöördud, siis pöördu minu poole.“
Mida see tekst ütleb? Et kui naine läheb oma mehe juurest magama teistega, ja läheb seejärel oma mehe juurde tagasi, on tema tagasivõtmine välistatud.  Kuid ikkagi tahab Tema, Jumal, Iisraeli tagasi enda juurde. Vastu kõiki reegleid – armastuse pärast. Ta teab, kes ta oli, ja kes ta saab olema.
Elame prohvetlike kuulutuse täideminemise ajastul. Juudid on Jumalaga igaveses lepingus, ja ka meil on sissepääs igavesse lepingusse – koos nendega.