Mai 2015, Ukraina

  Seekord olime Ukrainas koos soome pastori Petri Kauhaneniga, kes on Iisraeli sõber. Otsime toitu ja tegime toidupakid. Igasse pakki panime Iisraeli postkaardi. Kogesime, et inimesed söövad toidu ära, aga postkaardid jäävad ja Püha Vaim saab rääkida postkaardi kaudu juutidele nende kodumaast. Umanis külastasime juutide kodusid ja palvetasime nende eest Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumala nimel. Bershadis, kus on Ukraina vanim säilinud puust sünagoog ning alles on ka vana Toora (pildil demonstreerib seda sünagoogijuht Michail) , viisime juutidele toitu.   Üks selline juudi pere on vanaema koos oma 10aastase lapselapse Alinaga. Alina ema on joodik, tüdruk ei ole saanud sünnist saadik normaalselt hingata, neelata ega...
Loe rohkem

Märts 2015, kaks nädalat Ukrainas

Kui Kristlased Iisraeli Eest töötegija Natalja K mulle märtsis helistas, oli nende rendimaja Kiievi lähedal taas külalisi pilgeni täis ja toit otsas. Korraga mahub nende majja umbes 25 inimest ning seal on pidevalt palju juute. Võtsin ühendust sõpradega, kogusime kiiresti 900 eurot ja sõitsin Kiievisse. Rendimajja jäin kaheks nädalaks, teenides juute kõigega, millega oskasin. Koristasin tube, tegin süüa, olin autojuht, kes toimetas majaelanikke kas arstile või konsuli juurde dokumente vormistama ja lennuväljale, kust nad sõitsid edasi koju, Iisraeli. Samal ajal oli ühe Iisraeli Knesseti liikmega Kiievis ka Albert V. Nemad ostsid majja suure kaheukselise külmkapi, mis on sellises vahejaamas toidu säilitamiseks hädavajalik. Räägin...
Loe rohkem

Viis eurot kodutule mehele sünnipäevaks

Oli laupäeva varahommik Tartus. Pidin minema kokkulepitud tööle, kuid kogesin, et pean välja minema varem – keegi vajab abi. Kell oli kaheksa hommikul. Sisenesin bussijaama kõrval olevasse turuhoonesse. Ainus ostja sellel hommikutunnil oli üks kodutu mees. Sellal jagas Hea Isa ka Uusi Testamente, mille vahele panime viieeuroseid kupüüre „järjehoidjaks“. Läksin autosse raamatut võtma. Kui turuhoonesse tagasi jõudsin, oli mees läinud ja jõudnud teisele poole teed. Jooksin talle järgi, andsin raamatu ja viieka. Suurt kasvu mehe silmadest purskusid pisarad. „Kuidas sa tead, et mul on täna sünnipäev,“ nuuksus ta. Oma viimaste sentide eest oli ta ostnud saiakesi, et neid kuskil süüa. Kingituseks saadud rahas nägi...
Loe rohkem

Märts 2014, kaks nädalat Ukrainas

Viisin Ukrainasse pisut raha, ostsime 120 põgeniku perele toitu, aitasime riiete ja transpordiga. Vaata lugu Jumala imest 43aastase juudi mehe välja toomiseks Luganskist siit. Mul oli au seda meest teenida ja teda Kiievist Iisraeli saata. Samal õhtul ütles ta Skype'i teel, et on nüüd päriselt koju jõudnud ega lahku sealt enam kunagi. Ta oli abi üle tänulik ja ütles, et jääme sõpradeks tema elu lõpuni. Selliste hetkede nimel tasub elada. Kes on päästnud ühe inimese, on päästnud terve inimkonna – kiri Schindlerile kingitud sõrmusel  ...
Loe rohkem